Hoiustamine ja eksponeerimine
Hoiustamismööbli valikul määrab esmalt see, kas esemed soovitakse pilgu eest ära paigutada või ruumis nähtavale seada. Kummuti ja vitriinkapi erinev ehitus mõjutab nii nende kasutust kui ka seda, millisesse ruumi need sobivad. Enne mööblieseme valimist tasub mõõta vaba seinapind ning arvestada kappide avamiseks ja sahtlite väljatõmbamiseks vajaliku ruumiga. Ka esemete suurus ja kasutussagedus aitavad leida sobiva lahenduse.
Kummut
Kummut on sahtlitega mööbliese, mille sisu jääb suletuna vaateväljast ära. Sahtlite arv ja kõrgus määravad, kas sinna mahuvad paremini riided, voodipesu, dokumendid või väiksemad tarbeesemed. Sahtlitega hoiukummut aitab jagada sisu osadeks, et sagedasti kasutatav ese oleks kergesti leitav ega seguneks muu kraamiga.
Kummuti mõõtmed tuleb sobitada nii vaba põrandapinna kui ka hoiustatavate esemete järgi. Järgnevad mõõdud on tüüpilised vahemikud:
| Mööbliese | Mõõt | Vahemik |
|---|---|---|
| Kummut | Kõrgus | 75–100 cm |
| Kummut | Laius | 80–160 cm |
| Kummut | Sügavus | 40–50 cm |
| Vitriinkapp | Sügavus | 35–45 cm |
Kitsas magamistoas võib lai sahtlistik takistada liikumist või voodi kasutamist; kontrollige, et sahtli avamiseks jääks ees piisavalt vaba ruumi. Seina pikkus ja kummutiga samale seinale kavandatud mööbel määravad, kas sobib pigem kitsam või laiem mudel. Kõrgema kummuti puhul arvestage ka ülemise pinna ligipääsetavusega.
Valik sõltub sellest, mida kummutisse paigutatakse: sügavad sahtlid sobivad mahukamatele tekstiilidele, väiksemad sahtlid aga sorteeritud pisiesemetele. Puidust kummut koju võib olla praktiline valik, kui soovitakse nähtavat puidupinda ja suletud hoiustamist ühes mööbliesemes. Mõõtke enne ostu nii põrandapind kui ka suuremate esemete mõõdud, et sahtlid saaksid liikuda takistusteta.
Vitriinkapp
Vitriinkapp on mõeldud esemete nähtavale paigutamiseks: klaasustega osa hoiab tolmu eemal, kuid jätab riiulitel oleva sisu vaadeldavaks. Seal saab esile tõsta nõusid, klaasesemeid, raamatuid või kollektsiooni, millele soovitakse ruumis tähelepanu juhtida. Klaaspindadega kapp sobib siis, kui väljapanek on korrastatud ja riiulite sisu on osa ruumi kujundusest.
Vitriinkapi tüüpiline sügavus on 35–45 cm, mistõttu tuleb kontrollida, et riiulitele paigutatavad esemed sellesse mõõtu mahuksid. Enne valimist mõõtke näiteks vaaside, taldrikute või serveerimisnõude sügavus ning arvestage riiulite vahekaugusega. Riiulivalgustus võib esemeid esile tuua, eriti kui kapp paikneb ruumi hämaramas osas; valgustuse olemasolu ja juhtimine sõltuvad konkreetsest mudelist.
Suletud kummut peidab sisu, vitriinkapi ülesanne on aga seda eksponeerida. Puhvetkapil on täisuksed ja tööpind, mistõttu sobib see esemete hoidmise kõrval ka ajutiseks serveerimisalaks. Vitriin ei asenda puhvetkappi, kui vajalik on lai tööpind või kogu sisu varjamine.
Ruumi suurus määrab, kas sobib kitsas kõrge kapp või laiem lahendus, mis vajab rohkem seinapinda. Väikeses ruumis hinnake klaaspindade ja riiulite visuaalset mõju ning veenduge, et kapp ei takista liikumisteed. Suuremate taldrikute, kõrgete vaaside või teiste mõõdukate esemete puhul kontrollige riiulite mõõte ja paigutusvõimalusi; väiksemate dekoratiivesemete jaoks on oluline, et väljapanek ei jääks hõredaks ega kuhjuks ühele riiulile.
Istumine ja puhkamine
Istumismööbli valikul lähtutakse sellest, kas ese on mõeldud lühikeseks istumiseks, pikemaks puhkamiseks või magamiseks. Tugitool toetab istuvat kehaasendit, kušett pakub aga rohkem ruumi lamamiseks ja sirutamiseks. Olulised erinevused ilmnevad istme mõõtudes, seljatoe kujus, polstri jäikuses ja mööbli paigutamiseks vajalikus pinnas. Elutoa mööbel toimib paremini, kui selle mõõtmed ja kasutusviis sobivad ruumi ning igapäevaste tegevustega.
Tugitool
Tugitool on istumiseks ehitatud mööbliese: iste, seljatugi ja sageli käetoed aitavad hoida keha toetatud asendis. Mugav tugitool sobib nii lugemiseks kui ka vestlusnurgas istumiseks, kui istme mõõdud ja polster vastavad kasutajale.
Istme kõrgus mõjutab seda, kui hõlpsalt saab istuda ja püsti tõusta; sügavus määrab, kas reied saavad istudes piisavalt tuge. Valikul vaadake koos mõõtudega ka seljatuge, polstrit ja mööbli asukohta.
- Istme kõrgus: umbes 40–48 cm kõrgune iste sobib paljudele, sest jalatallad saavad põrandale toetuda ning istumisasend ei sunni põlvi liigselt üles tõstma.
- Istme sügavus: umbes 45–55 cm sügavusel istmel toetuvad reied, kuid selg ulatub seljatoeni; lühema jalaga kasutajale võib sobida vahemiku väiksem mõõt.
- Polster: jäigem vahtpolster hoiab istme kuju ja toetab kindlamalt, pehmem polster laseb sügavamale vajuda ning sobib rahulikuks, pikemaks istumiseks.
- Tugi: kontrollige, kas seljatugi toetab alaselga ja kas käetoed võimaldavad käsivarsi pingevabalt puhata; reguleeritav seljatugi lisab asendivalikuid.
- Mõõtmed ja asukoht: võrrelge tooli laiust ning sügavust vaba põrandapinnaga; avatud elutoas võib kasutada avaramat mudelit, kitsas nurgas kompaktset.
- Kasutusotstarve: lugemiseks valige püstisem seljatugi ja käetoed, televiisori ees puhkamiseks sobib rohkem kallutatav seljatugi ning jalgu toetav lahendus.
Enne ostu proovige istet vähemalt mõni minut: jalad peaksid toetuma põrandale ja selg ulatuma vastu seljatuge ilma ettepoole küürutamata.
Kušett
Tänapäeval tähendab kušett sageli ühe inimese voodit või päevavoodit, millel saab nii puhata kui ka lamada. Ajalooliselt tähistas sõna piklikku sohvat, millel puhati poollamavas asendis ja mille ühes otsas oli kõrgem selja- või käetugi. Kušett on tugitoolist suurem ning selle kasutus läheneb voodile, samal ajal kui tugitool on kujundatud istumiseks.
Võrdluses tasub vaadata, kas mööbel peab teenima eelkõige istumiskoha või magamis- ja puhkepinnana. Eestis levinud standardvoodite laiused on 80, 90, 120, 140, 160 ja 180 cm ning pikkus 200 cm.
| Võrdluskoht | Tugitool | Kušett |
|---|---|---|
| Istumine | Ühele inimesele mõeldud iste, mille selja- ja käetoed toetavad istuvat asendit. | Võimaldab istuda, kuid pikem ja avaram pind sobib ka jalgu välja sirutades puhkamiseks. |
| Lamamine | Lamamiseks üldjuhul ei sobi; kallutatav seljatugi muudab asendi poollamavaks. | Mõeldud lamamiseks või päevaseks puhkuseks; tänapäevane mudel võib olla ühe inimese voodi. |
| Ergonoomika | Istme kõrgus on umbes 40–48 cm ja sügavus umbes 45–55 cm, et toetada istumisasendit. | Voodi mõõdus kušeti pikkus on 200 cm; levinud laiused on 80, 90, 120, 140, 160 ja 180 cm. |
| Polster | Istmel ja seljatoel on kujundatud polster, mis toetab keha istudes. | Puhke- või magamispinnal kasutatakse ühtlasemat madratsit või pealispolstrit, et keha saaks lamades toetuda. |
| Kasutus ja suurus | Kompaktne istumiskoht lugemiseks või vestlemiseks; paigutub tavaliselt ühe istekoha arvestusega. | Vajab rohkem põrandapinda ning sobib päevavoodiks, külalise magamiskohaks või lamamispuhkuseks. |
Valige kušett siis, kui lamamispind on igapäevane vajadus või soovite päevasel ajal voodit asendavat puhkekohta. Kui peamine ülesanne on istumine, võtab tugitool vähem ruumi ja pakub selleks selgemat tuge.
Seinaäärne ja valgus
Seinaäärsed esemed aitavad kasutada ruumi, mis jääb sageli mööbli ja läbikäiguala vahele. Konsoollaua tavapärane sügavus on 25–40 cm ning kõrgus 75–85 cm, mistõttu sobib see ka kitsamasse esikusse. Peegel võib tuua ruumi rohkem valgust, kui see paigutada akna või valgusti suhtes läbimõeldult. Laua ja peegli mõõdud ning viimistlus tasub valida koos, arvestades seina laiust ja ruumi kujundust.
Konsoollaud
Konsoollaud on madala sügavusega mööbliese, mis paigutatakse tavaliselt vastu seina. Esiku konsoollaud loob koha väikestele tarbeesemetele, elutoas aitab see aga siduda seinaäärse ala ülejäänud sisustusega.
- Enamiku mudelite sügavus jääb 25–40 cm ja kõrgus 75–85 cm vahele; mõõda enne ostu, kui palju ruumi jääb ukse või mööbli ette.
- Kitsas esikusse sobiv laud ei tohi takistada liikumist: jäta selle ja vastasseina vahele mugav läbikäik ning arvesta ka avatud ustega.
- Paiguta laud sirgelt vastu seina ja kontrolli põranda tasapinda; ebatasasel pinnal võivad reguleeritavad jalad aidata vältida kõikumist.
- Kui valid konsoollaua peegli alla, sobita laua laius peegliga: peegel võib olla lauast kitsam, kuid seinal peaks jääma mõlemale küljele tasakaalustatud ruumi.
- Seinaga sobitamisel arvesta värvi, liistude ja pistikupesade asukohaga; puidu toon võib korrata põrandat või mõnda teist ruumis olevat viimistlust.
- Elutoas sobib laud diivani või tühja seina äärde, kui selle ümber jääb piisavalt ruumi mööda liikuda ega teki kitsast läbipääsu.
Enne paigaldamist märgi seinale laua laius ja kõrgus ning kontrolli, et peegli alumine serv ei jääks kasutamisel ebamugavalt madalale. Nii moodustavad laud ja seinaga sobitatud viimistlus ühtse terviku.
Peeglid
Esikus aitab peegel enne kodust lahkumist välimust kontrollida ning elutoas võib see muuta seina visuaalselt avaramaks. Valguse peegeldumiseks paiguta peegel võimalusel akna või valgusti suhtes nii, et valgus langeks ruumi, mitte otse vaatajale silma. Peegel ei tekita ise valgust, vaid suunab olemasolevat tagasi; tumedas koridoris on seetõttu oluline ka korralik valgusti. Konsoollaua kohal paiknev peegel seob kaks eset visuaalselt kokku. Jäta laua pinnast peegli alumise servani umbes 15–25 cm, et paigutus mõjuks tasakaalus ja laud jääks kasutatavaks. Peegel võib olla lauast veidi kitsam, kuid väga väikese raami ja peegelpinna korral võib lai seinaosa jääda proportsioonist välja. Suure seina puhul sobib sageli laiem või kõrgem peegel, kitsas esikus tasub aga mõõta, kas raam ja peegelpind mahuvad seinapinna ning uksepiida vahele. Raami stiil seo ruumi teiste detailidega: sirge ja tagasihoidlik raam sobib lihtsa joonega sisustusse, kaunistatud raam võib täiendada klassikalisemat kujundust. Enne kinnitamist mõõda sein ning märgi ära konsoollaua keskjoon, et peegel ei jääks laua suhtes viltu. Peegelklaasi tagakülg on hõbetatud peegeldava kihi saamiseks. Vanadel peeglitel võib hõbetus servadest tumeneda ning peegelpinnale tekkida tumedaid laike; selline muutus on vananemisega seotud, mitte valguse peegeldumise omadus. Uue peegli valikul vaata, et klaasi suurus ja raami välismõõt sobiksid täpselt seina vabale pinnale.
Mööbliliigid: praktiline juhend kummuti, vitriinkapi, konsoollaua, tugitooli, kušeti ja peeglite kohta
See mööbliliikide ülevaade koondab kummutid, vitriinkapid, konsoollauad, tugitoolid, kušetid ja peeglid üheks praktiliseks jaoturiks, et eri otstarbega esemeid oleks lihtsam omavahel eristada. Käsitletud mööbel hõlmab nii ruumi korrastavaid ja sisustust täiendavaid esemeid kui ka istumiseks mõeldud lahendusi; näiteks võib kummut kuuluda magamistuppa, samal ajal kui vitriinkapp sobitub elutoa mööbli hulka. Mööblijuht on sõltumatu eestikeelne juhend, mis käsitleb ajastustiile ning antiik- ja igapäevast mööblit, pöörates tähelepanu nimetuste tähendusele, esemete kujunemisele ja nende rollile koduses sisustuses. Mööbliliike saab võrrelda nende kasutusotstarbe, ruumilise paigutuse, üldmõõtmete, konstruktsiooni ja materjalide järgi: need tunnused aitavad eristada sarnase välimusega esemeid ning mõista, miks eri ajastutel eelistati erinevaid vorme ja valmistusviise. Ajaloolise tausta vaatlemisel on abiks stiili tunnused, nagu proportsioonid, ornament, pinnatöötlus ja materjalivalik; näiteks barokk mööblis seostub 17. ja 18. sajandi alguse rikkalikuma vormikäsitlusega, modernism aga 20. sajandil levinud lihtsustatud joonega. Antiikmööbli ja tänapäevase igapäevamööbli kõrvutamisel aitab eristada eseme vanust, valmistuslaadi ja kasutusfunktsiooni, mitte üksnes välimust, nii et mööbliliigid koju saab valida ruumi vajadusi ja sisustuse üldist iseloomu arvestades.